See on minu üks viimase aja absoluutseid lemmikuid pastaroogade hulgas. Kes on piparmündi kasutamise 
koha pealt skeptiline võib selle rahumeeli asendada näiteks basiilikuga. Erinevalt paljudest teistest pastadest ei kehti selle toidu puhul “kohesöömise” reegel. Ehk siis, kui esimesest korrast midagi järgi jääb saab seda ka hiljem eduliselt kasutada! Õli kogus on selle toidu juures tavatust veidi suurem, aga see on õige maitse saavutamiseks vajalik.
Vaja läheb:
700 grammi toorvorste
1 suurem sibul
3 küüslauguküünt
400 grammi shampinjone
150 ml kuiva valget veini
korralik punt basiilikut
800 grammi purustatud tomateid
200 grammi kirsstomateid
100 grammi riivitud parmesani
1 spl suhkrut
soola ja pipart maitsestamiseks
õli praadmiseks
See retsept on minu jaoks erilise, võiks isegi öelda et ka natukene nostalgilise tähendusega. Nimelt oli see esimene “päris” toit, mida ma oma iseseisva elu jooksul katsetasin. Tõe huvides peab ütlema, et lihapallid pärinesid Lääne- Virumaa pealinnast ja sellistest asjadest nagu seedermänni seemned ei olnud ma elus kuulnud. Kulinaarne katsetus sai aga õnnetu lõpu, kui mu vanaema leidis, et ” need makaronid on liiga kuivad” ja vea 
parandamiseks sinna muna peale lõi. Ega tema selles süüdi polnud, et see muna mädamunaks osutus..
Meie blogi jaoks on täna ka pisikene pidupäev- see postitus kannab numbrit 200! Täname kõiki, kes meie katsetustest lugeda on viitsinud!!
Lasanje hoiab meie blogis vaatatavuse poolest igati auväärset teist kohta. Siin on veel üks variant sellest suurepärasest vormiroast – seekord ilma lihata. Kellel võimalik võiks selle toidu tegemisel kasutada 
värsket pastat. Kellel aga mitte – või kes on liiga laisk nagu mina – saab edukalt hakkama ka kuivatatud pastaga. Muide, kuna ma ise olen viimasel ajal palju pastadega tegelenud julgen lasanjelehtedeks soovitada Delverde pastat, mida leidsin Maksimarketist. Kuivatatud lehtede kasutamisel on oluline vaadata, et neede kenasti kastmega kaetud saaks – muidu ei küpse need läbi.
Inspiratsioon selleks retseptiks tuleb jaanuarikuisest ajakirjast Oma Maitse. Peale kiiret inventuuri oma köögikappides pidin retsepti sisse viima väikeseid muutusi – näiteks asendama tavalised tomatid kirsstomatitega, rosmariini basiilikuga. Lisasin ka korraliku
annuse küüslauku, mis minu meelest selle toidu juurde imehästi sobis. Tulemuseks oli igati maitsev toit, mida julgeks küll igale kikerhernesõbrale soovitada. Veel – toit tuleb suhteliselt terav – kes sellise värgiga sina peale ei ole võiks tshilli kogust poole võrra vähendada.
Vaja läheb:
400 grammine purk kikerherneid
umbes 300 grammi kirsstomateid
1 suurem sibul
3 küüslauguküünt
paar supilusikat peenekshakitud basiilikut
1 punane tshillipipar
soola ja pipart
oliivõli praadimiseks
400 grammi teokarpe
Talita nii:
1. Kuumuta paksupõhjalises potis veidi õli ja lisa sinna peenekshakitud sibul, küüslauk ja tshillipipar (seemned eemaldatud).
2. Prae keskmisel kuumusel umbes 5 minutit kuni sibul ja küüslauk on kergelt pruunistunud.
3. Lisa potti poolekslõigatud kirsstomatid ja basiilik, maitsesta soola ja pipraga.
4. Keera kuumus madalaks ja küpseta toitu kuni kirsstomatid on pea täiesti pehmed
5. Lobuta kikerherned sõelal ja kalla potti. Hauta madalal kuumusel veel 5 minutit. Samal ajal keeda valmis pasta.
6. Kui kaste on valmis sega see pastaga ja serveeri kohe.
Täna veel üks pastaretsept. Selle toidu eeliseks on see, et ta valmib pea ilma mingi vaevata – ehk siis
valmistamisele kulutatud aeg on absoluutne miinimum. Mina kasutasin selle kastme juures lisandiks bucatoni – tüüpi pastat – midagi, mis oma välimuselt vähe vanematele inimestele nostalgilisi mälestusi peaks tooma. Ainult, et siis kutsuti neid makaronideks!
Vaja läheb:
umbes 350 grammi vabalt valitud pastatooteid
70 grammi seedermänni seemneid
250 grammine karp ricottat
näpuotsaga jahvatatud muskaatpähklit
4 supilusikat hakitud murulauku
4 supilusikat hakitud basiilikut
100 grammi päikesekuivatatud tomateid peeneteks ribadeks hakituna pluss 2 supilusikat nende õli
2 supilusikat sooja vett
soolt ja pipart maitsestamiseks
Talita nii:
1. Esimese asjana aia ilma rasvaineta pann pliidil kuumaks ja rösti sellele seedermänni seemneid pidevalt segades kuni need on saavutanud kuldse värvuse. Siin tasuks olla ekstra ettevaatlik, kuna seemneid on kerge kõrbema lasta.
2. Võta suurem kauss ja sega selles ricotta, röstitud seedermänni seemned, hakitud basiilik ja murulauk, ribadeks hakitud tomatid, tomatite õli, vesi ja jahvatatud muskaatpähkel ühtlaseks massiks. Maitsesta soola ja pipraga. Kuna ricotta on väga mage võib soola üsna palju minna. Soola võiks lisada järk – järgult ja vahepeal kastet maitsta – nii väldid ülesoolamise ohtu.
3. Las kastmel tunnikene toatemperatuuril maitsestuda.
4. Keeda pasta soovitud valmidusastmeni ning sega kastmega. Serveeri kohe!
Selle pastakastme näol on tegemist toiduga, mida ma olen viimase 15 aasta jooksul päris tihti valmistanud. Selle toidu valmistamine ei võta pea mingit aega ja ei nõua ka suuri oskusi. Olen seda kastet pakkunud ka
lisandina – näiteks kana juurde. Serveerimiseks sobib pea iga pasta, ehkki soovitaksin pennet!
Vaja läheb:
1 supilusikas oliivõli
1 supilusikas võid
1 suurem sibul peenekshakituna
2 küüslauguküünt peenekshakituna või purustatuna
1 400 grammine purk ploomtomateid omas mahlas
250 milliliitrit passatat (või siis tomatimahla)
pool peotäit peenekshaktitud basiilikut
pool teelusikat kuivatatud oreganot
125 grammi ricottat
125 milliliitrit kohvi- või vahukoort
soola, pipart ja suhkrut maitsestamiseks
värskelt riivitud parmesani pealeraputamiseks
200 grammi (enne keetmist) pastat serveerimiseks
Talita nii:
1. Kuumuta pakuspõhjalises potis oliivõli ja või. Lisa sibul ja küüslauk ja prae keskmisel kuumusel umbes 5 minutit. On oluline jälgida, et sibul ja küüslauk ei pruunistuks.
2. Kalla potti tomatid ja haki need puust pannilabidaga väiksemateks tükkideks.
3. Lisa potti passata (või tomatimahl), basiilik ja oregano. Maitsesta soola ja pipraga. Aja kaste keema ja lase sellel paarkümmend minutit keskmisel kuumusel podiseda.
4. Lisa potti koor ja umbes teelusika jagu suhkrut. Sega korralikult ja aja kaste uuesti keema. Maitsesta lõplikult soola, pipra ja suhkruga.
5. Serveeri vabalt valitud pastaga raputades peale parmesanilaaste.
Selle pastakastme suurimaks puuduseks on ilmselt see, et ta hingematvalt kallis on.. Kalliks teevad ta
kammkarbid, mida lisaks krõbedale hinnale ka väga keeruline leida on. Pakun, et sobivaks alternatiiviks võiks olla krevetid või muud mereannid. Soovitaksin seda kastet inimesele, kellele meeldib eksperimenteerida ja uusi maitseid avastada – apelsin ja aniisiviin teevad selle kastme eriliseks!
Selle roa tegi minu jaoks huvitavaks eelkõige kaste ja pastalisand. Kasutasin pastalisandiks orzot – ehk siis väikest, riisiterakujulist pastat.
Orzo (tuntud ka risoni nime all) ei ole Eestis väga levinud pastatüüp, seega olen meeldivalt üllatunud leides seda Maximast! Arvan, et selle lisandi valmistamisel sobib kasutada ka iga teist väiksemamöödulist pastat. Selle roa juurde pakkusin ka grillitud baklazhaane – panen retsepti nende valmistamiseks eraldi üles.
Bolognese kaste on ilmselt üks tuntumaid pastakasteid maailmas. Ehkki sellest retseptist on ilmselt loodud sadu mutatsioone on allpooltoodud retsept väga ligilähedane sellele, mis aastal 1982 ametliku kaubamärgina Itaalias registreeriti. On huvitav täheldada, et itaaliapäraselt süüakse seda kastet tagliatelledega ja mitte spagettidega nagu seda mujal maailmas reeglina süüakse. Selle retsepti toon ette väikese kordamisena, kuna väikeste mugandustega on see üks kastmetest, mida kasutasin meie blogi siiani populaarsuselt teise toidu – lasanje – juures.
