Aasta siis oli 2005, kui elu mind korraks C hicagosse viis… Igal juhul andis seitsmetunnine ajavahe ennast sellel reisil tunda hullemini, kui kunagi varem või hiljem.  Ärkasin öösel kell kolm, värske ja valmis tegudeks.. kella viiest saabus lõunasöögiaeg ja tekkis meeletu nälg. Toateenindust ma sellisel varajasel tunnil tellida ei tihanud ja seetõttu otsustasin kasutada aega esimeseks tutvuseks “tuulise linnaga”.  Suureks rõõmuks avastasin kohe hotelli kõrvalt itaalia(laadse) restorani, mille aknal plinkis 24H silt. Astusin sisse ja tellisin parmagiana – muidugi üritades ettekandjale ennem paljusõnaliselt selgeks teha, et tegemist ei ole toitumishäirega, vaid ajavahest tingitud metaboolse reaktsiooniga. Igatahes oli see suurepärane ja sellest mälestusväärsest hommikust peale on see üks minu kindlaid lemmikuid!

Selle toidu kohta võib öelda veel niipalju, et ehkki nimi viitaks Parma regioonist pärit toidule võis siis ohtrale parmesami kasutamisele ei ole see nii – toit on pärit Sitsiiliast ja see sõna peaks nende murrakus tähendama mingit erilist viisi puude liita ladumist.. No midagi sellist nagu saab näha õigeusklike kloostris Kuremäel vist..

Ja veel – kes ei viitsi kogu retseptiga jännata võib vabalt piirduda kanafilee paneerimise ja praadimisega ning imemaitsvad shnitslid on garanteeritud!

 Vaja läheb:

3 kanafileed

2 muna, kergelt klopituna

75 grammi riivsaia

75 grammi jämedalt riivitud parmesani

3 küüslauguküünt, peenekshakituna

750 ml passatat või siis purustatud tomateid

1 supilusikas suhkrut

1 teelusikas kuivatatud oreganot või basiilikut

200 grammi mozzarellat, jämedalt riivituna

õli praadimiseks

› Jätka lugemist…

Tänase päeva retsept on kõrgelt auhinnatud – minu seitsmeaastane poeg, kes söögi suhtes vägagi valiv on andis sellele toidule oma kõrgeima tunnustuse – ehk kaks pöialt püsti. Mina kasutasin retseptis kanakoibasid, aga ilmselt sobib sama hästi kasutada ka näiteks rinnakut. Lisandiks sobisid suurepäraselt kartulipudru ja veidi keedetud juurvilju. Toitu on väga lihtne valmistada, ainus millele peaks tähelepanu pöörama on küpsetamistemperatuur  – meeglasuur võib suhteliselt kergesti kõrbema minna ja toidu ära rikkuda.

› Jätka lugemist…

Selle roa tegi minu jaoks huvitavaks eelkõige kaste ja pastalisand. Kasutasin pastalisandiks orzot – ehk siis väikest, riisiterakujulist pastat. Orzo (tuntud ka risoni nime all) ei ole  Eestis väga levinud pastatüüp, seega olen meeldivalt üllatunud leides seda Maximast! Arvan, et selle lisandi valmistamisel sobib kasutada ka iga teist väiksemamöödulist pastat. Selle roa juurde pakkusin ka grillitud baklazhaane – panen retsepti nende valmistamiseks eraldi üles.

› Jätka lugemist…

Nii, on aeg laiskuseikked endalt maha raputada ja midagi postitada!

Seda vormi tegin just täna hommikul. Toidule annab eriliselt tugevamaitsekuivatatud  puravike  kasutamine. Ehkki maitseb ilmselt ka hästi ilma nendeta soovitaksin neid võimaluse korral kindlasti lisada!

› Jätka lugemist…

Nii, see retsept on esimeseks katsetuseks Nigella Lawsoni uuest ja ülimahukast kokaraamatust Kitchen
. Valisin just selle retsepti, kuna mulle on alati meeldinud soolase ja magusa kooslus – just mida siin pakutakse. Arvestades, et meie esimene “raamatuarvestus” väga positiivse vastukaja osaliseks sai tahan kindlasti ka sellest raamatust oma muljeid jagada – esmaks tuleb muidugi kõik selle 500 lehekülge läbi vaadata.

Nigella ise kirjutab, et oli selle retsepti saanud oma Lõuna – Aafrikast pärit sõbra käest, kes tõsi küll selle originaalversioonis sealiha kasutanud.  Veel lisas ta, et selles retseptis sisalduv aprikoosimoos on Lõuna – Aafrika köögi lahutamatuks osaks. Minu jaoks täitis see retsept kõik ootused – koivad olid mahlased, vürtsised ja õrnalt tuntava aprikoosimaitsega. Ehkki Nigella jätab valmistaja otsustada, kas kana marineerida või kohe ahju panna soovitaks mina siiski esimest varianti – maitse tuleb niimoodi kindlasti oluliselt intensiivsem.

› Jätka lugemist…

Olen jätkuvalt saanud selle blogi kaasautorilt Koidult korduvalt mõnitada, et pole juba mitu kuud siia ühtegi postitust pannud. Jah, see on väga tõsijutt, kuid samas õnneks ei tähenda see seda, et ma midagi valmistanud poleks. Seega mõned minu järgmised postitused on järelkaja eelmise aasta sügisest.

Kuigi karrid on minu ühed lemmikud, siis pole ma neid eriti palju teinud. Ühel õhtul, kui pidin üksi kodus olema, siis kutsusin sõltumatu arvustaja õemehe Rene külla valminud rooga hindama. Tema kommentaar kõlas järgmiselt:

Toidus olid koos minu jaoks kaks eriti head dominantset maistet! Karri ja chilli! (mõlemad minu lemmikud) Aga ma ei tea, kuidas Taavi kana maitsestas, sest selle superhead järelmaitset ei suutnud isegi esmaklassilised trühvlid hävitada! Tegelikult käisin ma Taavi juures WIFI -t installimas ja kuna see vist päriselt ei õnnestunud siis on lootust veelkord sama maitsega kana saada…

Retsept sai võetud kuulsa briti koka Jamie Oliveri raamatust JAMIE KOKAKOOL. Sama autor andis välja just uue menuraamatu Jamie’s 30-Minute Meals, mille Koit hiljuti ostis. Ma loodan, et ta kirjutab siia ka väikse ülevaate sellest 🙂

Aga nüüd toidu juurde.

› Jätka lugemist…

Üldiselt olen omatehtud toitude suhtes suhteliselt kriitiline, aga see retsept mulle meeldis kohe väga! Maitses võrdselt hästi nii soojalt kui külmalt, eriti hea oli värske salatiga.

› Jätka lugemist…

Vaja läheb:

umbes poolteist kilo kanatiibu, mida suuremad seda paremad

100 grammi võid

3 küüslauguküünt

3 supilusikat punast Tabasco kastet

2 supilusikat rohelist Tabasco kastet

õli praadimiseks

Kastme jaoks:

150 grammi majoneesi

150 grammi hapukoort

150 grammi murendatud sinihallitusjuustu

3 supilusikat piima

umbes pool peenekshakitud sellerivart

1 teelusikas sidrunimahla

1/4 teelusikat jahvatatud musta pipart

Talita nii:

1. Kastme valmistamiseks sega majonees, hapukoor, piim, sinihallitusjuust, sidrunimahl, seller ja pipar. Kata kauss kilega ja jäta üleöö külmkappi maitsestuma. Enne tarvitamist sega ja vajaduse korral korrigeeri maitsestatust.

2. Lõika kanatiivad kolmeks tükiks – seda tuleb teha lõigates raske lihanoaga mõlema liigese kohalt. Lõikamise lihtsustamiseks võb tiiba enne lõikamist liigese kohalt murda. Kõige väiksemat tükki – ehk siis tiivaotsa – selle retsepti juures ei kasutata.

3. Sulata paksul pannil või ja prae selles umbes 5 minutit purustatud küüslauku.

4. Võta kaks kaussi ja jaga või – küüslaugusegu võrdselt mõlema kausi vahel.

5. Lisa ühte kaussi punane ja teise roheline Tabasco. Sega hoolikalt läbi.

6. Järgmiseks valmista kanatiivad. Mina kasutasin selleks fritüüri küpsetades tiivatükke umbes 5 minutit. Kindlasti saab sama teha ka praadides tiibu pannil või küpsetades ahjus.

7. Raputa valminud tiibadele veidi soola ja jaga need võrdselt Tabasco seguga kaussidesse.

8. Sega korralikult, et tiivatükid oleks kenasti kastmega kaetud.

9. Serveeri koos sinihallitusjuustukastmega

NB! Sellise Tabasco kogusega tulevad tiivad (kaugelt) üle keskmise teravad. Kes sellist maitseelamust ei taha peaks Tabasco kogust vähendama.

Allpool siis veel üks katsetus taginepotiga. Apelsinimaitse jäi mõnustalt tunda, samuti ka ingver. Kogu toit oli veidi magusapoolne, nii et soovitaks seda katsetada inimestel, kes soolase ja magusa kooslutst hindavad. Kellel taginepotti ei ole saab sama asja eduliselt teha ka tavalises ahjupotis. Ja kellele maguskartul ei meeldi (nt. antibataat nimega  Taavi) võib ju kasutada ka tavalist kartulit.

Vaja läheb:

8 kanakintsu, nahk eemaldatud

1 sibul, peeneks hakituna

veidi õli praadimiseks

4 küüslauguküünt purustatuna

umbes viiesentimeetrine jupp ingverit riivituna

2 suuremat bataati ehk maguskartulit viilutatuna umbes poolesentimeeristeks viiludeks

kahe apelsini riivitud koor ja mahl

2 teelusikat kaneeli

tsipakene safranit

näpuotsatäis tshillipipart

500 milliliitrit kanapuljongit

peotäis koriandrilehti

Talita nii:

1. Kuumuta pannil õli ja pruunista selles kanakintsud, umbes 4 minutit mõlemale küljele on piisav

2. Eemalda kana pannilt ja aseta see taginepoti või kaanega ahjupoti põhja

3. Nüüd prae samal pannil paar minutit küüslauku, sibulat ja ingverit

4. Lisa pannile puljong, apelsinimahl ja koor, kaneel, tshillipipar, safran. Aja kaste keema ja maitsesta soola ja piprga. sega hulka ka pool koriandrist.

5. Kalla saadud kaste ahuvormi ja lao peale maguskartuliviilud.

6. Kata vorm kaanega ja küpseta 180 kraadi juures umbes 45 minutit

7. Serveeri värske koriandriga

Leidsin veel ühe huvitava retsepti kanatiibade tegemiseks. Olid päris head, tunda oli nii magusat meemaitset kui adzhika teravust. Ma soovitaks selle retsepti puhul kasutada õiget adzhikat – näiteks sellist, mida turul müüakse. Poe oma on liiga lahja, pakun, et selle kasutamisel võiks kogust vähemalt kahekordistada. Retsepti leidsin venekeelsest kokandusajakirjast Kulinarnõi praktikum.

Vaja läheb:

1 kilo kanatiibasid

100 grammi majoneesi

1 supilusikas mett

1 supilusikas adzhikat

1 teelusikas kurkumit

1 sidruni mahl

maitserohelist serveerimiseks

Talita nii:

1. Sega suuremas kausis omavahel majonees, sidrunimahl, kurkum, mesi ja adzhika.

2. Pane kaussi kanatiivad ja sega korralikult. Vaata, et tiivad oleks marinaadiga ilusasti kaetud.

3. Marineeri tiibu külmikus minimaalselt 4 tundi, aga soovitavalt üleöö.

4.  Küpseta tiibu ahjus 220 kraadi juures umbes 35 minutit, kuni nad on kenad ja kuldpruunid!