Mõnda aega tagasi arutasime tädipoeg Taaviga kulinaarsetel teemadel ja leidsime, et midagi päris uut on raske leiutada. Ilmselt on iga “uus” asi juba kunagi kellegi poolt kusagil proovitud. Mina leidsin vähemalt oma jaoks midagi uut sirvides raamatut 76 suppi. Nimelt hapukapsa püreesupi. Ilmselt on see mõeldud tõelistele hapukapsafännidele, mina proovisin ja selline vedel praad erilist muljet ei avaldanud, aga maitsed on erinevad. Retsepti autoriks on märgitud Kristo Putnik – viis punkti talle julguse eest! Ühtlasi on see supp autorite poolt tituleeritud ka 2007. aasta Lõuna- ja Kesk – Eesti parimaks supiks.Äkki on siiski asi minu viletsas maitses? Muide, soovitaks suppi süüa kohe pärast valmimist – hiljem muutus maitse liiga hapuks.

 Vaja läheb:

400 grammi hapukapsast

600 grammi vett või puljongit

100 grammi porgandit

400 grammi rõõska koort

50 grammi võid

soola, pipart, suhkrut

 Talita nii:

Riivi porgand ja pane see koos kapsaga puljongis või vees keema. Maitsesta soola ja pipraga. Hauta, kuni kapsas on pehme ja siis püreeri segu köögikombainis või saumikseriga. Lisa või ja rõõsk koor ning kuumuta supp keemiseni. Maitsesta soola, pipra ja suhkruga ning serveeri maitserohelisega

Leidsin selle retsepti ikka kõige kuulsamast ja külastatavamast Eesti toiduportaalist Toidutare. Nemad omakorda viitasid retsepti päritolu puhul mingile väljendile “100 rooga”. Eeldan, et tegu on siis antud raamatute sarjast mõne raamatuga.

Valmistamine ise oli väga lihtne ja samas oli tegu ka eelarveliselt odavama toiduga. Ajaliselt on retsepti enda juures lubatud 35+15min (valmistamine+küpsemine).

Aga nüüd asja juurde.

Toitained (4-le inimesele mõelduna):

Kartulipuder:
– 1kg kartuleid
– 2sl võid
– 2.5 dl piima
– 0,5 tl soola
– musta pipart enda maitse järgi.

Hakkliha valmistamise jaoks:
– 1 sl võid
– 400 gr hakkliha
– 1 tl soola
– musta pipart
– 250 gr külmutatud paprikasegu (mina ise kasutasin värskeid paprikaid)
– 3 dl tomatikastet (kasutasin Felixi tomatikastet, mis on tehtud purustatud tomatitest.
– 0.5 tl pitsamaitseainet (selle unustasin kahjuks suure kiirustamise käigus lisada)

Kate:
– värske tomat
– pune (unustasin osta)
– 1 dl riivjuustu (kas keegi on näinud pakenditel, et juust oleks dl-na kirjas? ikka grammides vist 🙂 )

Valmistamine:

1. koori kartulid ja lõika nad peenemateks tükkideks. Keeda soolaga maitsestatud vees pehmeks.
2. Kui kartulid on pehmed, siis purusta nad potis ära, lisa või ning piim. Pudru segamise käigus lisa ka sool ja pipar.
3. Kartulite keetmise ajal saad valmistada hakkliha. Sulata või pannil ning pruunista hakkliha ära. Maitsest soola ja pipraga ning proovi vältida pitsamaitseaine unustamist 🙂
4. Lisa hakitud paprika ning tomatikaste. Peale kokkusegamist lase sellele umbes 5 minutit pannil praadida.
5. võta ahjuvorm ning määri see seest võiga kokku
6. vala vormi põhja hakklihasegu ning selle peale kartulipudru
7. lõika peale tomativiilud ning kata riivjuustuga.
8. kõige tipus lisa ka punet

Vaatamata sellele, et ma unustasin päris mitu komponenti lisada, tuli lõpuks välja väga maitsev roog. Ning isegi kui jagasin kõik kogused 2-ga, siis jäi piisavalt toitu veel üle järgmiseks päevaks.

Midagi eriti kiiret ja lihtsat juhuks, kui magusaisu peaks ootamatult peale tulema!

 Vaja läheb:

120 grammi võid, toatemperatuuril

50 grammi suhkrut

100 grammi pruuni suhkrut

1 muna

½ teelusikat vanilliessentsi

170 grammi jahu

½ teelusikat soodat

¼ teelusikat soola

150 grammi shokolaadi (või shokolaadinööpe)

100 grammi pähkleid

 Talita nii:

Vahusta toasoe või koos pruuni ja tavalise suhkruga. Eraldi kausis klopi muna vanilliessentsiga ja sega see võimassi juurde. Sega jahu, sooda ning sool ja sõelu need taignasse. Shokolaad ja pähklid tuleks jämedalt hakkida (mina kasutasin valmis shokolaadinööpe ja hakitud pähkleid) ja taignasse segada. Iga küpsise jaoks asetada kuhjaga teelusikas tainast plaadile (kokku tuleb neid 20 ringis) ja küpsetada 180 kraadises ahjus veerand tundi. Kindlasti arvestada, et küpsetamise käigus küpsis paisub – ehk siis jätta taignakuhilate vahele piisavalt ruumi.

Veel üks restsept raamatust 100 suppi, paja- ja vormirooga 2. Seekord peab ütlema, et oma silm ei ole kuningas – ehk siis ei anna juuresolev pilt head ettekujutust, kui maitsev see söök tegelikult on. Ütleme nii, et kui ma oleks taimetoitlane – mida ma õnneks ei ole – siis ainult seda toitu ma iga päev sööksingi!

 Vaja läheb:

3 keskmist baklazhaani

3 supilusikat õli

3 väiksemat sibulat

3 400 grammist purki purustatud tomateid

150 grammi ürtide või küüslauguga toorjuustu

2 teelusikat kuivatatud basiilikut

½ teelusikat suhkrut

soola ja pipart

 Peale:

6 supilusikat riivsaia

100 grammi riivitud Parmesani (mina kasutasin Goudat)

 Talita nii:

Lõika baklazhaanid poolesentimeetristeks viiludeks. Raputa viiludele soola ja lase neil 20 minutit seista. Pühi köögipaberiga viiludele tekkind vedelik. Prae viilusid õlis mõlemalt poolt paar minutit ja maitsesta need soolaga. Sibul hakkida peeneks ja praadida pannil paar minutit, kuni see on pehmenenud. Nüüd valada pannile tomatid ja hautada umbes viis minutit. Järgnevalt maitsestada soola, pipra, suhkru ja basiilikuga. Edasi kata pooled baklazhaaniviiludest tootjuustuga ja aseta neile  peale teine pool baklazhaaniviilusid. Vala pool tomatikastmest ahjuvormi põhja, aseta sellesse baklazhaanid ja vala peale teine pool kastmest. Riputa üle riivsaia ja juustuga ning küpseta 225 kraadises ahjus umbes 15 minutit.

Õhtuti meeldib mulle süüa ikka kergemaid roogasid. Seetõttu sai täna valitud toiduks soe kanasalat Toidutare lehelt. Iseenesest piisaks selle postituse juures lihtsalt viitamine Toidutare lehele, kuid paraku ei ühti minu retsept päris sealkirjutatuga. Põhjus on väga lihtne – Tartu Rimi on piisavalt viletsa toiduvalikuga ja seetõttu tuleb alternatiive leida.

Panen siia täpse Toidutare retsepti juhuks, kui teil õnnestub neid toiduained leida, kuid samas märgin ka ära, kui kasutasin ise midagi teistsugust.

Vajab läheb järgmisi asju (kogused on 4-le inimesele):

600 g Kanafilee
2 tk Paprika
1 tk Punane sibul
2 tk Porgand
200 g rohelised oad (pidin leppima külmutatud versiooniga)
200 g Jääsalat
1 punt Basiilik (värske)
1 küüs Küüslauk
1 tk Väiksem laim
0.5 tk pomelo
Santa Maria apelsinipipar (asendasin suvalise Santa Maria maitseainega, mis pidi kanale sobima)
Santa Maria Pico de Gallo maitseainesegu (ei leidnud aseinet üldse)
Santa Maria kivi- ja meresoola segu (Rock & sea salt)
Kaneel (jahvatatud)

Valmistamine

1. Lõike kanafilee mõnusateks suupärasteks tükkideks. Lisa apelsinipipar (minu puhul oli see siis Chicken and Steak), pool laimi mahla ja koorega (see oli segane koht, sest koort ennast toiduainete seas polnud ja mina jätsin selle kasutamata). Jäta kana marinaadis seisma 15 minutiks.
2. Samal ajal haki küüslauk ja sibul ning prae need pannil klaasjaks.
3. Praadimise ajal lõika ka porgandid ja paprika tükkideks.
4. Kui küüslauk ja sibul on klaasjad, siis lisa kana. Prae 5 minutit. Targemad kokad õpetasid, et kana praadimisel ei tohi seda kogu aeg segada, vaid tuleb mõlemalt poolt ära küpseda lasta enne kui tihedamaks segamiseks läheb.
5. Lisa tükeldatud porgand ja paprika. Praeg järgmised 5 minutit.
6. Kui praadimine on läbi, siis lisa oad.
7. Kui praadimine on läbi, siis rebi jääsalat tükkideks ja sega see koos pomelo tükkidega salati sisse. Mina asetasin nad kihiliselt, kus jääsalat jäi alla, praetud komponendid peale ning värske basiilika koos pomelogo said kõige kõrgemad kohad.

Lõpptulemuses ei pidanud õnneks pettuma, kuid paraku jäi see õige retsepti järgne maitse saavutamata.

Vaja läheb:

4 kanafileed

400 grammi porgandeid

4 muna

4 supilusikat jahu

1 teelusikas riivitud sidrunikoort

4 supilusikat võid

 Talita nii:

Riivi porgand jämeda riiviga. Löö porgandi sisse munad ja lisa 3 supilusikat jahu, sega korralikult, siis lisa sidrunikoor. Maitsesta saadud mass soolaga. Klopi fileed lihahaamriga umbes poole sentimeetri paksuseks, paneeri neid jahus ja seejärel porgandisegus. Prae  võis keskmisel kuumusel mõlemalt poolt umbes viis minutit.

Selle supi valmistamine oli seotud suurte kahtlustega ja eelarvamustega. Nimelt oli üheks komponendiks originaalretseptis “Seljanka põhi (nt. Salvesti oma)”. Leidsin poest ainult Salvesti lihaga seljanka ja liha ning kala kooslus ei tundunud just loogilisena. Hiljem avastasin Salvesti kodulehelt, et neil ka lõhesljanka olemas on, aga seda nägin juba siis, kui supp valmis ja ka söödud oli. Igal juhul tuli supp välja ülimalt maitsev. Ning samas sisaldab ju ka soomlaste kuulus rahvusroog Vorschmack nii liha kui kala…

 Vaja läheb:

1 purk purgiseljankat

2 detsiliitrit porgandimahla

3 detsiliitrit vett

3 keedetud kartulit

200 grammi räimefileed

100 grammi sulatatud juustu

serveerimiseks basiilikulehti ja sidruniviil

 Talita nii:

Pane potti seljankapõhi, porgandimahl ja vesi. Aja supp keema ja keeda umbes viis minutit. Lisa sulatatud juust ja räimefileed, sega ja keeda veel viis minutit. Nüüd lisa tükeldatud keedetud kartulid ja keeda paar minutit. Serveeri basiilikulehtede ja sidruniviiluga.

 Retsept pärineb Tiina Lebase raamatust Rahvuskala räim.

Vaja läheb:

600 grammi räimefileed

1 teelusikas soola

½ teelusikat pipart

50 grammi toasooja võid

3 küüslauguküünt

3 supilusikat hakitud basiilikut

 Talita nii:

Aseta räimefileed nahk allpool lauale ja maitsesta need soola ning pipraga. Keera fileed sabaotsast alustades rulli ja lao tihedalt üksteise kõrvale ahjuvormi. Sega või, purustatud küüslauk ja hakitud basiilik. Tõsta killuke saadud maitsevõist igale kalale nii, et küpsetamise ajal valguks sulavõi kalale sisse. Küpseta vormi 220 kraadises ahjus umbes 20 minutit.

 Retsept pärineb Tiina Lebase raamatust Rahvuskala räim.

UUENDATUD: Vabandan meie püsikülastajate ees, kuid kahjuks tehnilistel põhjustel kadus alltoodud postitus mõned päevad tagasi ära. Olgu see retsept nüüd taas internetis surfajatele leitav.

Alltoodud retsept on leitud ajakirjast OmaMaitse. Tegu on väga lihtsalt valmistatava ja maitsva söögiga, millega peaks igaüks hakkama saama.

Vaja on järgmisi asju (4-le inimesele):

– 1 sl päevalilleõli
– 4 broilerifileed (ise kasutasin kondita kintsuliha)
– 2dl hapukoort
– 0,5 tl Dijoni sinepit
– 0,5 tl täisterasinepit
– o,5 tl kuivatatud või 2 värsket oksa estragoni
– soola, pipart
– Serveerimise jaoks sobib riis ja rohelised oad. Kuna ma polnud enne söögi valmistamist nõudepesuse piisavalt tähelepanu pööranud, siis jäi riisi valmistamine minul ära. 🙂

Valmistamine:

1. Kuumuta ahi 200 kraadini
2. Lase pann koos õliga kuumaks ja prae maitsestatud kanafileed mõlemalt poolt 1 minut. Mina kasutasin maitsestamiseks sidrunipipart. Mina olin ostnud kondita kanaliha, mis oli Rimi poolt (vist?) maitsestatud soolaga, siis hoidsin maitsestamisel ennast tagasi. Kui liha on ära praetud, siis tõsta see pannilt ära.
3. Nüüd pane pannile hapukoor, mõlemad sinepid ja estragon.
4. Kui kaste on vaikselt mullitama hakanud, siis pange fileetükid tagasi pannile.
5. Nüüd tõste liha koos kastmega ahjuvormi ning kastge liha kastmega üle. Küpseta ahjus 20 minutit

Minu katsetused maailma parimate ahjukartulite leidmiseks hakkasid pihta juba aastat 8 tagasi. Oli aeg, kus minu kulinaarsed oskused alles täiesti lapsekingades olid. Ühel päeval pidi mulle külla tulema minu isa. Otsustasin teda üllatada lambaprae ja ahjukartulitega. Mõeldud – tehtud! Ostsin turult käntsaka lambaliha, hõõrusin selle kokku soola ja pipraga, asetasin ahjuplaadile jaladusin liha ümber ilusas poolkaares kartulid. Muidugi ei olnud mul aimugi, kui kaua või millisel temperatuuril seda praadi peaks küpsetama, aga paar tundi tundus selline optimaalne aeg. Mäletan siiamaani, kuidas me isaga kartulite seest pehmemat sisu üritasime välja õngitseda, kuna väljast oli kartul nii kõva, et noaga seda lõigata ei õmmestunud.

Eelmisel nädalal olin Ungaris ja toidupoes jalutades leidsin karbikese pardirasva. Kusagilt meenus, et pardirasv pidi olema parim vahend ahjukartulite küpsetamiseks ja nii ma selle koju vedasingi.. Ma ei ole kindel, kas Eestis pardirasva müüakse, aga hanerasva olen ma poes igal juhul näinud.

Julgen väita, et alloleva retsepti tulemuseks on maailma parimad ahjukartulid!

› Jätka lugemist…