Vaja läheb:
1 suurem sibul , peenekshakituna
1 sellerivars, hakituna
700 grammi porgandeid, viilutatuna
1 suurem kartul, kuubikutena
3 loorberilehte
400 grammi passatat või siis purustatud tomateid
400 grammi kirsstomateid
2 juurviljapuljongi kuubikut
1 supilusikas suhkrut
1 supilusikas punase veini äädikat
umbes 300 ml piima
soola ja pipart
veidi õli
Sellel suvel käisin Azerbaidzhaanis, kus üks mu hea sõber Bakhtiyar mind kohalikule hommikusöögile kutsus. Lisaks kõigele muule heale toodi lauale
pann muna – tomatipudruga, mis erakordselt hästi maitses! Sellest toidust on saanud üks minu kindlaid lemmikuid, eriti hea on see paksu lavashi ja musta teega. Bakhtiyar ütles, et maitseb kõige paremini otse lavashiga panni pealt süües.
Vaja läheb:
2 lihatomatit
3 küüslauguküünt
5 muna
1 teelusikas suhkrut
soola ja pipart
oliivõli
Talita nii:
1. Koori tomatid. Selleks tee tomatile peale ristikujuline lõige, aseta need kümneks sekundiks keevasse vette, jahuta külma vee all ja eemalda koor.
2. Haki tomatid väikeseks kuubikuks, purusta küüslauk.
3. Kuumuta pannil oliivõli, lisa tomat, küüslauk ja suhkur ja küpseta keskmisel kuumusel umbes 20 minutit. Selleks ajaks peaks kogu tomativedelik pannilt aurustunud olema. Maitsesta soola ja pipraga.
4. Klopi munad lahti, maitsesta munasegu soolaga ja kalla pannile. Küspesta pidevalt segades kuni munadegu on hüübinud. Segu ei tohiks üle küpsetada, see peaks jääma kreemjas.
2. Ha
Vaja läheb:
1 supilusikas oliivõli
1 sibul, peenekshakituna
2 küüslauguküünt, peenekshakituna
1 punane tshillipipar, peenekshakituna (seemend eemaldatud)
umbes 5 sentimeetrine jupp ingverit, riivituna
1 teelusikas jahvatatud vürtskõõmneid
1 teelusikas ras el hanout (seda saab tellida näiteks www.pipar.ee)
1/4 teelusikat kaneeli
200 grammi konserveeritud paprikat
800 grammi purustatud tomateid
600 grammi köögiviljapuljongit
400 grammine purk konserveeritud kikerherneid (ilma vedelikuta)
1 sidruni mahl
2 supilusikat mett
50 grammi kuskussi
Talita nii:
1. Kuumuta paksupõhjalises potis õli ja prae selles aeg – ajalt segades sibulat ja küüslauku umbes 5 minutit.
2. Lisa potti tshillipipar, ingver, vürtsköömned, ras el hanout ning kaneel. Sega ja prae veel üks minut.
3. Lisa potti paprika, tomatid ning puljong. Lase supil keema tõusta ja püreeri see saumiksegiga või köögikombainis.
4. Pane supp tagasi pliidile ja kui supp tundub liiga paks lisa vett või puljongit.
5. Maitseststa supp sidrunimahla ja meega, vajadusel lisa soola.
6. Lase supil keema tõusta, lisa kikerherned ning kuskuss. Keeda supi seni, kuni kuskuss onvalmis (kiirkuskussi puhul ei ole keetmist vaja)
Vaja läheb:
10 kana poolkoiba, nahk eemaldatud 
1 suurem sibul, poolitatud ja viilutatud
8 tervet küüslauguküünt, puhastatud
2 keskmist tshillipipart, seemned eemaldatud ja tükeldatud
350 ml punast kuiva veini
350 ml kanapuljongit
800 grammine purk konserveeritud tomateid, vedelik eemaldatud
3 supilusikat konserveeritud tomatipüreed
1/2 teelusikat kuivatatud tüümiani
2 supilusikat suhkrut
soola ja pipart
2 supilusikat oliivõli
haktiud peterselli garneermiseks
Pastad on meie blogis viimase poole aasta jooksul palju kajastamist leidnud. See allolev retsept ei pärine kaugelt mägede ja merede tagant, vaid selle autoriks on härrasmees nimega Mikk Mägi, kes viimases ajakirjas Toit & Trend erinevaid taimetoitlusega seotud aspekte
analüüsib ja lisaks ka paar huvitavat retsepti jagab. Ma julgesin toodud retsepti teemal veidi “improviseerida” – nimelt soovitab Mikk tomatid kuumutamata pastasse segada, mulle aga meeldib neid koos sibula ja küüslauguga proovida. Et asi veel eriti tervislikuks teha serveerisin seda koos meie eestimaise Tootsipeenra ökopastaga – see oli minu jaoks tõeliselt meeldiv üllatus! Maitsev, tervislik ja valmib kiiremini, kui nisujahust tehtud pasta!
Vaja läheb
100 grammi puhastatud india pähkleid
1 sibul , peeneks hakituna
2 küüslauguküünt, peeneks hakituna
ühe väiksema porru valge osa, rõngasteks hakituna
karp kirsstomateid
1 pott basiilikut
1 pott spinatit (või siis väiksem peotäis)
soola ja pipart
250 grammi Tootsipeenra pastat
Nii, kes meie blogi sildipilve vaatab leiab muuhulgas suhteliselt tagasihoidliku suurusega esindatuna ka sildi taimetoit. Usun, et järgmise kuu jooksul võib see silt oluliselt suureneda (juhul, kui tädipoeg Taavi oma kulinaaresest koomast välja ei tule), kuna otsustasin 
oktoobrikuu jooksul proovida taimetoitlase elu. Otsest põhjust nagu ei olegi – vast see, et näha, kuidas selline muutus mõjub ühele parimates aastates, parajalt paksule (ja väga ilusale) mehele, kes on väikeste eranditega harjunud igaastase 3 x 365 lihadieediga. Samuti – olgem ausad – taimetoit võib olla ka ülimalt maitsev! Võib – olla on selles sammus isegi mingil määral patukahetsust – omal ajal Serbias lõunat süües peitsin oma taimetoitlasest kolleegi salatilehtede vahele viilukese sinki ja vaatasin siis rahulolevalt, kuidas teine heas usus seda hävitas. Pean veel ka lisama, et päris veganini ma seda eksperimenti siiski ei vii – ehk siis võivad need toidud muna ja piimatooteid.
Esimese toiduna proovisin Good Food’i ajakirjast leitud baklazhaani – kikerherne karrit, mille retsepti ka allpool jagan.
VAJA LÄHEB:
4 supilusikat päevalilleõli praadimiseks
umbes 800 grammi jagu baklazhaane
1 teelusikas sinepiseemneid
2 sibulat, peenekshakituna
1 punane tshillipipar, peenekshakituna, seemned eemaldatud
1 kuhjaga supilusikas garam masala’t või ras el hanou’t või miks nende puudumisel Meira india maitseainesegu
1 teelusikas jahvatatud koriandrit
1 teelusikas jahvatatud vürtsköömneid
600 gr (ploom)tomateid, suuremateks tükkideks lõigatud
400 ml kookospiima
400 gr konserveeritud kikerherneid, loputatud
peotäis hakitud koriandrit ja basmati riisi serveerimiseks
Lapsemäng – võib selle retseptikohta öelda – selle valmistamine ei tohiks küll kellelegi üle jõu käia. Ka taimetoitlastest toidusõbrad ei pea selle retseptis pettuma – hakkliha võib lihtsalt välja jätta. Isegi veganid saavad seda nautida – sest ka juust ei ole kohustuslik.
Gluteenitundlikud nautlejad peaks lihtsalt gluteenivabad tortillad leidama..
Vaja läheb:
250 grammi veisehakkliha
800 grammi punaseid ubasid, korralikult loputatud
800 grammi purustatud tomateid tshilliga (kui neid pole siis võib pool tshillikauna lihtsalt kastme sisse hakkida)
1 pakikene (40 grammi) tacomaitseainet, nt . Santa Maria
5 tortillat
150 grammi riivitud juustu
soola ja pipart
natukene õli
Aasta siis oli 2005, kui elu mind korraks C hicagosse viis… Igal juhul andis seitsmetunnine ajavahe ennast sellel reisil tunda hullemini, kui kunagi varem või hiljem. Ärkasin öösel kell kolm, värske ja valmis tegudeks.. kella viiest saabus lõunasöögiaeg ja tekkis meeletu nälg.
Toateenindust ma sellisel varajasel tunnil tellida ei tihanud ja seetõttu otsustasin kasutada aega esimeseks tutvuseks “tuulise linnaga”. Suureks rõõmuks avastasin kohe hotelli kõrvalt itaalia(laadse) restorani, mille aknal plinkis 24H silt. Astusin sisse ja tellisin parmagiana – muidugi üritades ettekandjale ennem paljusõnaliselt selgeks teha, et tegemist ei ole toitumishäirega, vaid ajavahest tingitud metaboolse reaktsiooniga. Igatahes oli see suurepärane ja sellest mälestusväärsest hommikust peale on see üks minu kindlaid lemmikuid!
Selle toidu kohta võib öelda veel niipalju, et ehkki nimi viitaks Parma regioonist pärit toidule võis siis ohtrale parmesami kasutamisele ei ole see nii – toit on pärit Sitsiiliast ja see sõna peaks nende murrakus tähendama mingit erilist viisi puude liita ladumist.. No midagi sellist nagu saab näha õigeusklike kloostris Kuremäel vist..
Ja veel – kes ei viitsi kogu retseptiga jännata võib vabalt piirduda kanafilee paneerimise ja praadimisega ning imemaitsvad shnitslid on garanteeritud!
Vaja läheb:
3 kanafileed
2 muna, kergelt klopituna
75 grammi riivsaia
75 grammi jämedalt riivitud parmesani
3 küüslauguküünt, peenekshakituna
750 ml passatat või siis purustatud tomateid
1 supilusikas suhkrut
1 teelusikas kuivatatud oreganot või basiilikut
200 grammi mozzarellat, jämedalt riivituna
õli praadimiseks
Rõõmusõnum neile sõpradele, kes arvasid, et me Taaviga surnud oleme – me ei ole!
Mis oleks sügisel veel parem koht alustamiseks, kui see, kus kevadel lõpetatud sai – ehk siis tõlgituna veel üks pasta. See retsept tuleb Sitsiiliast ja pasta on nimetatud kuulsa 19. sajandi Itaalia helilooja ja tema 
samanimelise ooperi järgi. Ooperit ma ei ole kuulnud, aga pasta meeldis küll!
Vaja läheb:
umbes 800 grammi jagu baklazhaane, lõika need kuubikuteks
1 tshillipipar, seemend eemaldatud ja peenekshakitud
3 peenekshakitud küüslauguküünt
700 ml passatat või siis purustatud tomateid
pisem peotäis peenekshakitud basiilikut
lambajuustu peale puistamiseks
veidi õli praadimiseks
soola ja pipart ja suhkrut maitsestamiseks
400 gr pikemat pastat – aga lühike sobib ka!
See on minu üks viimase aja absoluutseid lemmikuid pastaroogade hulgas. Kes on piparmündi kasutamise 
koha pealt skeptiline võib selle rahumeeli asendada näiteks basiilikuga. Erinevalt paljudest teistest pastadest ei kehti selle toidu puhul “kohesöömise” reegel. Ehk siis, kui esimesest korrast midagi järgi jääb saab seda ka hiljem eduliselt kasutada! Õli kogus on selle toidu juures tavatust veidi suurem, aga see on õige maitse saavutamiseks vajalik.
