Nii, kes meie blogi sildipilve vaatab leiab muuhulgas suhteliselt tagasihoidliku suurusega esindatuna ka sildi taimetoit. Usun, et järgmise kuu jooksul võib see silt oluliselt suureneda (juhul, kui tädipoeg Taavi oma kulinaaresest koomast välja ei tule), kuna otsustasin  oktoobrikuu jooksul proovida taimetoitlase elu. Otsest põhjust nagu ei olegi – vast see, et näha, kuidas selline muutus mõjub ühele parimates aastates, parajalt paksule (ja väga ilusale) mehele, kes on väikeste eranditega  harjunud igaastase 3 x 365 lihadieediga. Samuti – olgem ausad – taimetoit võib olla ka ülimalt maitsev! Võib – olla on selles sammus isegi mingil määral patukahetsust – omal ajal Serbias lõunat süües peitsin oma taimetoitlasest kolleegi salatilehtede vahele viilukese sinki ja vaatasin siis rahulolevalt, kuidas teine heas usus seda hävitas. Pean veel ka lisama, et päris veganini ma seda eksperimenti siiski ei vii – ehk siis võivad need toidud muna ja piimatooteid.

Esimese toiduna proovisin Good Food’i ajakirjast leitud baklazhaani – kikerherne karrit, mille retsepti ka allpool jagan.

VAJA LÄHEB:

4 supilusikat päevalilleõli praadimiseks

umbes 800 grammi jagu baklazhaane

1 teelusikas sinepiseemneid

2 sibulat, peenekshakituna

1 punane tshillipipar, peenekshakituna, seemned eemaldatud

1 kuhjaga supilusikas garam masala’t või ras el hanou’t või miks nende puudumisel Meira india maitseainesegu

1 teelusikas jahvatatud koriandrit

1 teelusikas jahvatatud vürtsköömneid

600 gr (ploom)tomateid, suuremateks tükkideks lõigatud

400 ml kookospiima

400 gr konserveeritud kikerherneid, loputatud

peotäis hakitud koriandrit ja basmati riisi serveerimiseks

› Jätka lugemist…

Rõõmusõnum neile sõpradele, kes arvasid, et me Taaviga surnud oleme – me ei ole!  

Mis oleks sügisel veel parem koht alustamiseks, kui see, kus kevadel lõpetatud sai – ehk siis tõlgituna veel üks pasta. See retsept tuleb Sitsiiliast ja pasta on nimetatud kuulsa 19. sajandi Itaalia helilooja ja tema  samanimelise ooperi järgi. Ooperit ma ei ole kuulnud, aga pasta meeldis küll!

Vaja läheb:

umbes 800 grammi jagu baklazhaane, lõika need kuubikuteks

1 tshillipipar, seemend eemaldatud ja peenekshakitud

3 peenekshakitud küüslauguküünt

700 ml passatat või siis purustatud tomateid

pisem peotäis peenekshakitud  basiilikut

lambajuustu peale puistamiseks

veidi õli praadimiseks

soola ja pipart ja suhkrut maitsestamiseks

400 gr pikemat pastat – aga lühike sobib ka!

› Jätka lugemist…

Tänane postitus tuleb taimetoidu valdkonnast. Seda sööki saab nautida nii iseseisvalt kui ka näiteks lisandina keedetud või aurutatud riisi juurde. Eriti hästi sobib teda serveerida koos lusikatäie maitsetamata jogurtiga. Kui konservläätsesid ei ole saada saab sama edukalt kasutada ka kuivatatud varianti, mis tuleks ennem muidugi läbi keeta.

› Jätka lugemist…

Lasanje hoiab meie blogis vaatatavuse poolest igati auväärset teist kohta. Siin on veel üks variant sellest suurepärasest vormiroast – seekord ilma lihata.  Kellel võimalik võiks selle toidu tegemisel kasutada värsket pastat. Kellel aga mitte – või kes on liiga laisk nagu mina – saab edukalt hakkama ka kuivatatud pastaga. Muide, kuna ma ise olen viimasel ajal palju pastadega tegelenud julgen lasanjelehtedeks soovitada Delverde pastat, mida leidsin Maksimarketist.  Kuivatatud lehtede kasutamisel on oluline vaadata, et neede kenasti kastmega kaetud saaks – muidu ei küpse need läbi.

› Jätka lugemist…

Täna veel üks pastaretsept. Selle toidu eeliseks on see, et ta valmib pea ilma mingi vaevata – ehk siis valmistamisele kulutatud aeg on absoluutne miinimum. Mina kasutasin selle kastme juures lisandiks bucatoni – tüüpi pastat – midagi, mis oma välimuselt vähe vanematele inimestele nostalgilisi mälestusi peaks tooma. Ainult, et siis kutsuti neid makaronideks!

Vaja läheb:

umbes 350 grammi vabalt valitud pastatooteid

70 grammi seedermänni seemneid

250 grammine karp ricottat

näpuotsaga jahvatatud muskaatpähklit

4 supilusikat hakitud murulauku

4 supilusikat hakitud basiilikut

100 grammi päikesekuivatatud tomateid peeneteks ribadeks hakituna  pluss 2 supilusikat nende õli

2 supilusikat sooja vett

soolt ja pipart maitsestamiseks

Talita nii:

1. Esimese asjana aia ilma rasvaineta pann pliidil kuumaks ja rösti sellele seedermänni seemneid pidevalt segades kuni need on saavutanud kuldse värvuse. Siin tasuks olla ekstra ettevaatlik, kuna seemneid on kerge kõrbema lasta.

2. Võta suurem kauss ja sega selles ricotta, röstitud seedermänni seemned,  hakitud basiilik ja murulauk, ribadeks hakitud tomatid, tomatite õli, vesi ja  jahvatatud muskaatpähkel ühtlaseks massiks. Maitsesta soola ja pipraga. Kuna ricotta on väga mage võib soola üsna palju minna. Soola võiks lisada järk – järgult ja vahepeal kastet maitsta – nii väldid ülesoolamise ohtu. 

3. Las kastmel tunnikene toatemperatuuril maitsestuda.

4. Keeda pasta soovitud valmidusastmeni ning sega kastmega. Serveeri kohe!

Kuna parajasti on käes kukeseente aeg tahaksin täna jagada ühe lihtsa võimaluse nende kasutamiseks. Au retsepti eest ma endale jätta ei saa, aga kahjuks ei mäleta enam täpselt millisest ajakirjast või raamatust ma selle leidsin .

Vaja läheb:

umbes pool kilo kukeseeni

2  väiksemat suvikõrvitsat

1 suurem sibul

paar küüslauguküünt

5 dl kohvikoort

soola ja musta pipart

tilli või muud sobivat maitserohelist

natukene õli või võid

Talita nii:

1. Haki sibul ja küüslauk peeneks, prae madalal kuumusel kõrgema äärega pannil või potis klaasjaks

2. Lisa kukeseened, kui need on liiga suured tee enne suupärasteks tükkideks, prae paar minutit

3. Haki suvikõrvits peenikesteks poolrõngasteks ja lisa pannile

4. Kalla pannile koor ja hauta madalal kuumusel umbes veerand tundi või suvikõrvits on saavutanud soovitud pehmuse

5. Maitsesta soola ja pipraga, sega hulka hakitud till

See retsept pärineb Kaie Mei raamatust Supid, paja- ja vormiroad. Valmistamiskäiku ja koguseid on tsipa mugandatud.

Vaja läheb:

12 kannelloonitoru

1 supilusikas oliivõli

2 sibulat

5 detsiliitrit jämedalt riivitud kõrvitsat

veerand teelusikat muskaatpähklit

soola ja pipart

200 grammi ricottat

3 detsiliitrit jämedalt riivtud parmesani

umbes poole sidruni riivutd koor

1 detsiliiter kohvikoort

väheke võid vormi määrimiseks

Talita nii:

1. Keeda kannelloonitorud soolases vees poolpehmeks.

2. Määri küpsetusvormi põhi ja ääred võiga.

3. Kuumuta pannil oliivõli ja hauta selles peenekshaktiud sibul pehmeks. Lisa pannile kõrvits, maitsesta soola, pipra ja muskaatpähkliga ning hauta kuni see on pehme.

4. Lase segul jahtuda ja sega siis hulka sidrunikoor, ricotta ja 2 detsiliitrit parmesani.

5. Täida seguga kannelloonitorud ja aseta need vormi. Keedetud kannelloonitorusid on minu meelest kõige kergem täita lõigates need lahti, asetades täidise neile peale ja keerates siis uuesti rull.

6. Kui täidist peaks üle jääma laota see torudele, kalla peale kohvikoor ja raputa peale detsiliiter parmesani.

7. Küpseta 180 kraadi juures umbes 20 minutit.

Tegelikult seisab selle pika ja intrigeeriva nime taga lihtne kõrvitsasupp.. Selle supi valmistamiseks oli mul kaks ajendit.

Esiteks soov kulinaar – evangeliseerida  oma tädipoega Taavit (kõrvitsavihkajat) selles, et kõrvitsasupp on väga maitsev ja tervislik. Taavil on vaatamata oma kolmekümne kahele eluaastale suur foobia kõrvitsa suhtes – pärast suppi, mida ta 20 aastat tagasi oma Teguri tänava vanaema juures sai.

Teiseks ja tähtsamaks põhjuseks on inspiratsioon, mida sain sellesuvise reisi ajal Moldovas. Nimelt otsustasime oma lapsepõlvesõbraga veidi kella tagasi pöörata ja sõita kümnepäevasele bussireisile Moldovasse ja Rumeeniasse. Muide, kes kuuetuhande kilomeetri läbimist bussis fataalseks ei pea – soovitan seda reisi soojalt! Reisikorraldajaks oli Kannion reisid ja kui proua Ia Annion peaks juhtumisi seda postitust lugema – veelkord suured tänud. Igal juhul sattus meie kõrvale istuma tore keskealine paar kelle meessoost poole me tema lopsakate vuntside tõttu kiiresti hülgeks ristisime. Hüljes oli erakordselt sõnaaher sell. Ainus kord, kui tema keelepaelad lahti läksid oli pärast Tiraspoli konjakitehase külastust, kus tal degusteerimise ajaks omale kolm klaasi ette õnnestus paigutada ja seega napi tunniga koguni 800 grammi viinamarjanektarit sisse kummutada. Aga mis jäi puudu sõnades kompenseeriti tegudes. Ühe peatuse ajal naases Hüljes põllult suure kõrvitsa ja maisitõlvikuga.. Kui ma uurisin, mida ta 3000 kilomeetri kaugusel kodust kõrvitsaga peale mõtleb hakata vastas mees põriseval bassihäälel – “sellest saab kuradi hea supi”.  Suur oli mehe pettumus, kui bussijuhid tal kategooriliset keelasid kõrvitsat kohvririiulisse paigutada. Hiljem bussis manitses giid meid (ehk siis tegelikult Hüljest), et ei ole ilus varastada ja teiste vara ühisomandiks pidada. Hüljes näos ei liikunud selle jutu peale ükski närv – ta oli tegevuses toore maisi järamisega.  Leidsin ka ühe pildi, kus ülalpoolmainitud intsident kenasti tõestatud on, lisan selle jutule. Eriti hästi ju näha ei ole, aga tähelepanelik vaataja märkab oraanzhi pambukest Hülge käe otsas..

Vaja läheb:

umbes kilojagu kõrvitsat. koorituna ja suurteks tükkideks lõigatuna

liiter kanapuljongit

2 suuremat kartulit, tükkideks lõigatuna

250 milliliitrit piima

4 supilusikat hapukoort väi maitsestamata jogurtit

soola ja pipart

soovi korral krutoone serveerimiseks

veidike õli

Talita nii:

1. Määri ahjuvorm õliga ja aseta sellele kõrvitsatükid.

2. Nirista veidi õli ka kõrvitsatele ja sega neid kätega, et kõrvitsatükid oleks õliga kaetud

3. Küpseta kõrvitsatükke ahjus 200 kraadi juures umbes 30 minutit, kuni need on hakanud väljastpoolt pruunistuma

4. Samal ajal keeda kartulitükke umbes 20 minutit kanapuljongis

5.  Kalla kõrvitsatükid koos puljongi, piimaga ja kartuliga köögikombaini ning püreesta saadud segu.

6. Kalla supp tagasi potti, maitsesta soola ja pipraga

7. Serveeri maitsestamata jogurtiga

Vaja läheb:

8 keskmist kartulit

2 keskmist porgandit

4 muna

2 supilusikat jahu

soola ja pipart

õli praadimiseks

Talita nii:

1. Riivi kartul ja porgand jämeda riiviga

2. Pigista riivitud kartulit käte vahel, et liigne vesi välja saada

3. Lisa munad ja jahu ning sega kogu mass taignaks

4. Maitsesta soola ja pipraga

5. Prae pannil kuldpruuniks. Mina kasutasin malmis pannkoogipanni, praadimiseks kulus ühe poole kohta umbes 5 minutit

6. Serveeri hapukoore või muu meelepärase kastmega

Läätsesupp on türgi köögis väga populaarne ja õppisin seda armastama oma esimesest Istanbuli reisist peale. Lisaks heale maitsele on see supp tervislik ja kiire valmistada. Mõned aastad tagasi nägin telekast saadet Parim maitse, milles Rain Käärst sama suppi valmistas lisades originaalile tomatipastat ja kartuleid. Proovisin ja mulle väga maitses! Olen seda retsepti mitme tuttavaga jaganud ja siiamaani ainult positiivset tagasisidet saanud! Kellele taimetoiduvariant liiga “lurr” tundub võib suppi vabalt lisada näiteks sinki või suitsuliha.

Vaja läheb:

2 supilusikat oliivõli või võid

1 suur sibul

1 keskmine porgand

2 küüslauguküünt

250 grammi oraanzhe läätsesid

1 teelusikas jahvatatud paprikat

1 loorberileht

1 supilusikas tomatipastat

1 suurem kartul

1,5 liitrit kanapuljongit

1 sidruni mahl

soola ja pipart

maitserohelist

sidrunisektoreid serveerimiseks

Talita nii:

1. Haki sibul peeneks. Purusta küüslauk ja riivi porgand jämeda riiviga.

2. Kuumuta pannil üli või või ja prae selles paar minutit sibulat, küüslauku ning porgandit.

3. Lisa pannile tomatipasta, sega läbi ja prae veel umbes minut.

4. Kala peale puljong, lisa loputatud läätsed ja tükeldatud kartul. Lisa ka loorberileht ja sidrunimahl.

5. Keeda, kuni läätsed on pehmed – selleks vaata nende keemisaega pakendi pealt.

6. Maitsesta soola ja pipraga

7. Raputa peale maitserohelist ja serveerimisel pigista sisse värsket sidrunimahla