Tunnen väiksel viisil moraalset kohustust seda postitust kirjutada arvestades Taavi viimase kirjatüki juures antud lubadust – ehk siis jagada oma muljeid Jamie Oliver’i viimase raamatu kohta – Jamie Oliveri 30 minuti toidud. Raamatu tellisin eelmise aasta lõpus Amazon’ist ja tõe huvides pean lisama, et ma nagu tavaliselt veidi üle piiride läksin ja lisaks sellele Jõuluvanal ka Nigella raamatu Kitchen ning Gordon Ramsay World Kitchen tuua palusin.

Mida siis Jamie raamatu kohta öelda.. Kõigepealt erineb see tavalisest kokaraamatust oma ülesehituse poolest – raamat ei ole jaotatud mitte retseptideks, vaid söögikordadeks ehk menüüdeks. Iga söögikorra alla käib 2 – 3 retsepti, soolast ja ka midagi magusat. Jamie ise väidab, et see on „revolutsiooniline lähenemine“, mina päris sellist optimismi ei jaga, sest analoogseid raamatuid on minu kokaraamatu kogus veelgi. Raamat sisaldab viitekümmend erinevat menüüd ja nagu autor väidab, kulub iga sellise menüü valmistamiseks vähem kui kolmkümmend minutit. Jamie rõhutab ka seda, et menüüd on koostatud kokkuhoidlikule kokale – ehk siis on ta võrrelnud oma menüüde hindu supermarketites olevate valmistoitudega ja järeldanud, et kodus süüa valmistada on oluliselt ökonoomsem. Samas – arvestades Inglismaa poehindasid ei pruugi see väide meie oludes sugugi nii paika pidada. Retseptid ise on iga Jamie – fänni unistus – lihtsad, huvitavad, tervislikud.. Samuti on tähelepanu pööratud mitmekesisusele – esindatud on rahvuskööke, erinevaid lihatoite, salateid, taimetoite. Olen ka enamuse varemilmunud Jamie raamatute omanik ja väidan, et uue raamatud retseptid tunduvad ühed parimad! Veel üks huvitav tõik – paljude retseptide juures on viide Jamie saidile, kus antud sammu videopildi vahendusel näha võib.

Nüüd aga veidi sellest, mis mulle selle raamatu juures nii väga ei meeldi, või pigem – mis tundub harjumatu. Esiteks vajab kindlasti harjumist raamatu ülesehitus. Nimelt on iga menüü valmistamine pandud kronoloogilisse järjekorda – ehk siis mitte individuaalse retsepti kaupa vaid kogu menüü kohta esimesest sammust kuni viimaseni. Minu jaoks teeb see keeruliseks erinevates menüüdes olevate toitude kombineerimise – võib olla võtab näpuga järje ajamine veidi rohkem harjutamist. Teine tähelepanek on fotode rohkuse kohta. Üldiselt olen ma suur fotosõber ja tihti on head fotod ka ajendiks, miks ma raamatu omale ostan (või siis ka vastupidi – mõnigi hea raamat jääb fotode vähesuse tõttu minust poodi). Aga selles raamatus on pilte minu jaoks liiga palju. Ja teksti jälle tsipa liiga vähe. Iga menüü on mahutatud neljale lehele. Esimene leht on vägagi lakooniline – suures mustas kirjas on valgel taustal trükitud selles sisalduvate toitude nimed. Teine leht on reeglina mingi eluoluline pilt – näiteks Jamine pliidi ääres. Väga kena, aga nii suur Jamie fänn ma ka ei ole ja retseptile see suurt midagi ei lisa. Kolmas leht sisaldab müriaadi väikestest pildikestest konkreetse menüü valmistamise kohta – aga kuna pildid on tikutopsisuurused ja suvalises järjekorras, siis pole ka nende praktiline väärtus kõige kõrgem. Retseptid ise on kokku surutud ühele lehele – ja kuna iga leht sisaldab 2 – 3 rooga on nende lugemine isegi perfektse nägemisega inimesele natukene keeruline. Lihtsalt liiga palju liiga väiksel pinnal. Eks võiks raamatu praktilist väärtust ilmestada fakt, et 288 leheküljeline kokaraamat sisaldab 50 lehe jagu retsepte.

Kokkuvõtteks – kas ma soovitaks seda raamatut osta? Absoluutselt! Usun, et see teos peaks kuuluma iga Jamie fänni raamaturiiulile. Eriti, kui seda Amazonist tellides poole odavamalt saab, kui kohapealt.