Tegelikult seisab selle pika ja intrigeeriva nime taga lihtne kõrvitsasupp.. Selle supi valmistamiseks oli mul kaks ajendit.

Esiteks soov kulinaar – evangeliseerida  oma tädipoega Taavit (kõrvitsavihkajat) selles, et kõrvitsasupp on väga maitsev ja tervislik. Taavil on vaatamata oma kolmekümne kahele eluaastale suur foobia kõrvitsa suhtes – pärast suppi, mida ta 20 aastat tagasi oma Teguri tänava vanaema juures sai.

Teiseks ja tähtsamaks põhjuseks on inspiratsioon, mida sain sellesuvise reisi ajal Moldovas. Nimelt otsustasime oma lapsepõlvesõbraga veidi kella tagasi pöörata ja sõita kümnepäevasele bussireisile Moldovasse ja Rumeeniasse. Muide, kes kuuetuhande kilomeetri läbimist bussis fataalseks ei pea – soovitan seda reisi soojalt! Reisikorraldajaks oli Kannion reisid ja kui proua Ia Annion peaks juhtumisi seda postitust lugema – veelkord suured tänud. Igal juhul sattus meie kõrvale istuma tore keskealine paar kelle meessoost poole me tema lopsakate vuntside tõttu kiiresti hülgeks ristisime. Hüljes oli erakordselt sõnaaher sell. Ainus kord, kui tema keelepaelad lahti läksid oli pärast Tiraspoli konjakitehase külastust, kus tal degusteerimise ajaks omale kolm klaasi ette õnnestus paigutada ja seega napi tunniga koguni 800 grammi viinamarjanektarit sisse kummutada. Aga mis jäi puudu sõnades kompenseeriti tegudes. Ühe peatuse ajal naases Hüljes põllult suure kõrvitsa ja maisitõlvikuga.. Kui ma uurisin, mida ta 3000 kilomeetri kaugusel kodust kõrvitsaga peale mõtleb hakata vastas mees põriseval bassihäälel – “sellest saab kuradi hea supi”.  Suur oli mehe pettumus, kui bussijuhid tal kategooriliset keelasid kõrvitsat kohvririiulisse paigutada. Hiljem bussis manitses giid meid (ehk siis tegelikult Hüljest), et ei ole ilus varastada ja teiste vara ühisomandiks pidada. Hüljes näos ei liikunud selle jutu peale ükski närv – ta oli tegevuses toore maisi järamisega.  Leidsin ka ühe pildi, kus ülalpoolmainitud intsident kenasti tõestatud on, lisan selle jutule. Eriti hästi ju näha ei ole, aga tähelepanelik vaataja märkab oraanzhi pambukest Hülge käe otsas..

Vaja läheb:

umbes kilojagu kõrvitsat. koorituna ja suurteks tükkideks lõigatuna

liiter kanapuljongit

2 suuremat kartulit, tükkideks lõigatuna

250 milliliitrit piima

4 supilusikat hapukoort väi maitsestamata jogurtit

soola ja pipart

soovi korral krutoone serveerimiseks

veidike õli

Talita nii:

1. Määri ahjuvorm õliga ja aseta sellele kõrvitsatükid.

2. Nirista veidi õli ka kõrvitsatele ja sega neid kätega, et kõrvitsatükid oleks õliga kaetud

3. Küpseta kõrvitsatükke ahjus 200 kraadi juures umbes 30 minutit, kuni need on hakanud väljastpoolt pruunistuma

4. Samal ajal keeda kartulitükke umbes 20 minutit kanapuljongis

5.  Kalla kõrvitsatükid koos puljongi, piimaga ja kartuliga köögikombaini ning püreesta saadud segu.

6. Kalla supp tagasi potti, maitsesta soola ja pipraga

7. Serveeri maitsestamata jogurtiga