Kuna kodus valitses õunauputus otsustasime küpsetada suure õunakoogi. Sobiva retsepti leidsime Angeelika Kangi, Lia Virkuse ja Maire Suitsu raamatust Õunakoogid.

Vaja läheb:

 Tainas

10 detsiliitrit nisujahu

3 ½ detsiliitrit suhkrut

3 teelusikat küpsetuspulbrit

2 teelusikat söögisoodat

3 teelusikat vanillisuhkrut

300 grammi võid

2 muna

2 ½ detsiliitrit keefiri

 Kate

8 keskmist õuna

1 supilusikas kaneeli

750 grammi kohupiima (5%)

2 supilusikat sidrunimahla

2 detsiliitrit suhkrut

3 muna

Talita nii:

Sega jahu suhkru, vanillisuhkru,  küpsetuspulbri ja soodaga. Sulata või, lase sel veidi jahtuda ja lisa taignale. Sega valmis purutaoline tainas ja jaga see kaheks osaks. Nüüd kuumuta ahi 200 kraadini. Lisa ühele poolele purutaigna kogusest lahtiklopitud munad ja keefir ning sega läbi. Aseta kõrgema äärega ahjuplaadile küpsetuspaber ja laota sinna tainas. Puhasta õunad ning lõika need õhukesteks sektoriteks. Laota viilutatud õunad taignale ja raputa üle kaneeliga. Katte valmistamiseks klopi munad suhkruga läbi, sega hulka kohupiim ja sidrunimahl. Laota kohupiimamass õuntele. Kata kohupiim ülejäänud purutaignaga. Küpseta kooki 30 – 35 minutit, kuni see on pealt kuldkollane. Serveerida võib näiteks vanillijäätisega.

Juustukooke olen ma küpsetanud palju, aga see konkreetne retsept pärineb Lia Virkuse ja Angeelika Kangi raamatust Juustukoogid. Seda raamatut tahaks igale juustukoogi sõbrale südamest soovitada, kuna lisaks suurele hulgale huvitavatele retseptidele sisaldab  raamat ka ohtralt kasulikke nippe ja näpunäiteid juustukookide küpsetamiseks. Kahandasin originaalretsepti koguseid umbes veerandi võrra, kuna kasutasin raamatus soovitatud 24 sentimeetrise vormi asemel 20 sentimeetrist.

Vaja läheb:

 Põhi:

¾ pakki kondenspiimamaitselisi küpsiseid

2 supilusikat fariinsuhkrut

70 grammi võid

Täidis:

400 grammi Philadelphia täisrasvast toorjuustu (või muud toorjuustu)

3 detsiliitrit hapukoort

2 detsiliitrit suhkrut

1 420 grammine mangokonservi purk

2,5 detsiliitrit värskeid või külmutatud vaarikaid

4 muna

2 supilusikat jahu

Talita nii:

 Vooderda 20 sentimeetrine lahtikäivate äärtega ahjuvorm seest küpsetuspaberiga (põhi ja seinad). Vooderda vorm väljast fooliumiga. Purusta küpsised ja sulata või. Sega omavahel sulavõi, küpsisepuru ja fariinsuhkur ning kata saadud seguga vormi põhi. Küpseta põhja 200 kraadises ahjus umbes 10 minutit. Samal ajal valmista täidis. Selleks mikserda toasoe toorjuust suhkruga. Kurna mangokonserv ja püreeri viljad. Mikserda mangomass täidisesse. Miskerda järgnevalt täidisesse vaarikad, munad ja jahu. Kalla täidis põhjale. Nüüd leia suurem ahjuvorm või plaat ning täida see poolest saati sooja veega.Aseta fooliumiga vooderdatud koogivorm vette ning tõsta plaat 170 kraadisesse ahju. Sellises veehaudes küpsetatud kook jääb ekstra mahlane, vahe “kuivalt” küpsetatud koogiga on suur!. Küpsetuseg sõltub suuresti ahjust. Originaalretseptis on küpsetusajaks tund, minul läks umbes poolteist. Kook peab pealt kergelt pruunistuma, ahust välja tulles võib see keskelt tsipa tarretise moodi konsistentsiga olla (ehk siis mitte nii kõva, kui tavalised koogid). Eemalda foolium ja lase koogil jahtuda. Siis aseta see 12 tunniks külmikusse. Olulise märkusena lisaks, et küpsetamise käigus ei ole ahju ust soovitav avada (väemalt esimesed 45 minutit) – kook kukub kokku ja kaotab oma õhulisuse.

Profitroolid on peenem nimi väikeste tuuletaskute jaoks. Täita võib need nii soolase, kui maguse täidisega.

 Minu profitroolid meenutasid väheke ekleere. Omal ajal mäletan, kuidas üks tuntud telekokk valmistas kruupidest risotto – laadse üllitise ja seda siis tabavalt krusottoks kutsus. Ehk peaks mina ka oma kooke näiteks profiteerideks kutsuma?

 Valmistamine nõudis omajagu aega ja ”kooliraha” tuli ka maksta – nimelt vajus esimene plaaditäis kooke inetult lössi ja pidin otsast alustama…

 Vaja läheb:

 Keedutainas:

 1 detsiliiter vett

1 detsiliiter piima

50 grammi võid

2 supilusikat suhkruga kondenspiima

sõrmeotsaga soola

2 detsiliitrit jahu

3 muna

 Täidis:

 2 detsiliitri vahukoort

0,5 detsiliitrit piima

1 detsiliiter suhkrut

2 munakollast

1 supilusikatäis tärklist

1 teelusikatäis vanillisuhkrut

1 väiksema laimi riivitud koor ja mahl

 Glasuur:

 200 grammi shokolaadi

 Taina jaoks kuumuta madalal temperatuuril paksupõhjalises potis vesi, piim, või, kondenspiim ja sool. Kui segu tõuseb keema sõelu sisse jahu ja sega hoolikalt. Tainas on valmis siis, kui ta poti seinast hakkab lähti lööma, ehk siis moodustab tainapalli. Nüüd võiks tainas vähe jahtuda ja siis lisada sellele ükshaaval munad, samas tainast energiliselt segades. Algul võib tunduda, et tainas munade lisamisel kergelt tükkidesse tõmbub aga hoolikalt segades moodustub kena ühtlane tainamass.

 Tainas panna kondiitripritsi ja selle abil moodustada ahjuplaadile umbes 25 väikest pallikest. On oluline jätta kookidele paisumisruumi, kuna nad mahult oma kaks korda ahjus kerkivad. Kellel kondiitripritsi ei ole saab sama töö ka lusikaga tehtud, ainult et tulemus visuaalselt nii ilus ei ole.

 Ahi olgu selleks ajaks soojenenud 225 kraadini. Mina lasin esimesed kümme minutit sellisel kuumusel küpseda ja siis alandasin temperatuuri 180 kraadini. Küpsetuseg on individuaalne, ehk siis sõltub ahjust. Minul läks kokku umbes 40 minutit. Koogid peavad pealt olema kergelt pruunikad. Kui koogid jäävad tooreks on kuri karjas, sest nad vajuvad lössi… nii nagu minul juhtus. Ahjuust ei ole ka soovitav küpsetamise ajal näppida, kuna tulemus on sama.

 Mina lasin kookidel jahtuda ja valmistasin samal ajal kreemi.

 Selleks kuumutada vahukoor, piim ja suhkur hoolikalt segades keemiseni. Munakollased tuleb tärklisega hoolikalt läbi kloppida ja siis valada piimasegu pidevalt segades munasegule peale. Segamine on väga oluline, kuna muidu võivad munakollased hüübima kippuda. Antud segu tuleks nüüd uuesti pliidile asetada ja pidevalt segades kuumutada, kuni see pakseneb. See juhtub suht kohe. Nüüd lasta kreemil jahtuda ja siis lisada sellese laimikoor ja mahl. Kreem on suht hapukas, kellele see ei meeldi võiks kasutada poole laimi koort ja mahla.

 Edasi panna kreemisegu kondiitripritsi ja koogid täita. Kreemi kohta ütlen nii, et parem olgu seda rohkem, kui vähem. Kellel ei ole kondiitripritsi saab sama maitsva tulemuse lõigates koogid pooleks ja siis need täites.

 Viimase sammuna sulatasin veehaudes 200 grammi shokolaadi ja võõpasin saadud glasuuri kookidele. Kasutasin seekord Bitteri shokolaadi, aga teinekord prooviks midagi magusamat, kuna koogis endas domineerib laimi mõrudus.

Ehkki ma ei ole just suuremat sorti küpsetamissõber pidin leidma kasutuse turult toodud mustikatele. Sobiva retsepti leidsin raamatust 100 kooki 3, tulemus oli degusteerijate arvates väga hea!

Vaja läheb:

Tainas:

150 gr võid

3,5 detsiliitrit nisujahu

2 supilusikat vett

1 supilusikas suhkrut

näpuotsatäis soola

Keedukreem

2,5 detsiliitrit 10% koort

3 supilusikat suhkrut

3 munakollast

2 supilusikat maisitärklist

2 – 3 teelusikat vanillisuhkrut

1 sidruni riivitud koor

Marjakate

5 detsiliitrit mustikaid

200 grammi marmelaadilaadset moosi

Ehkki koostisainete nimekiri on pikk on valmistamisprotsess iseenesest lihte…

Talita nii:

Haki või koos jahuga segamini, või võiks olla külmkapist võetud ja mitte toasoe. Lisa suhkur, sool ja vesi ja sega koostisosad kiiresti taignaks. Nüüd võta 24 cm läbimõõduga vorm, määri see kergelt võiga ja suru tainas näpudega vormi põhja ja äärtele. Mina kasutasin keraamilist vormi, aga sama hästi sobib ilmselt iga teine. Nüüd toesta vormi äärtele surutud tainas fooliumiga ja aseta vorm kümneks minutiks sügavkülma. Tee vormi põhja surutud taignasse kahvliga augud ja aseta vorm viieks minutiks 225 kraadisesse ahju. Siis eemalda foolium ja küpseta veel 10 minutit.

Nüüd keedukreemi valmistamisest, mille eest ma ausalt öeldes vähe hirmu tundsin, aga tegelikult oli see lapsemäng.. Lihtsalt kuumuta potis madalal kuumusel koor, munakollased, suhkur ja maisitärklis. Sega pidevalt ja umbes kümne minuti pärast toimub kreemi paksenemine. Eemalda pott tulelt ja lase sellel umbes 10 minutit jahtuda, siis sega hulka vanillisuhkur ja sidrunikoor. Sega kreem läbi ja vala see pirukapõhjale. Originaalretseptis oli poole sidruni koor, kuna mulle sidruni maitse meeldib kasutasin topeltkogust.

Kreemile laota mustikad.

Järgmiseks aseta potti moos ja kuumuta seda madalal kuumusel kuni ta väheke vedelamaks muutub. Kui moos ikka kuidagi vedelamaks minna ei taha, siis tuleks sellele lisada paar supilusikat vett. Raamatus oli kasutatud sõstramarmelaadi, kuna ma seda ei leidnud kasutasin lihtsalt Albaaniast toodud segumoosi. Lõpuks nirista moos marjadele ja naudi!