Tag: leib

Klassikaline leivasupp

Leivasuppi vihkasin ma lapsepõlves ikka täiega… Nüüd otsustasin vanale vaenlasele uue võimaluse anda ja… tundud päris OK!

Vaja läheb:

300 grammi rukkileiba

100 grammi suhkrut

pool klaasi vett

peaoga rosinaid

1 sidruni peeneks riivitud koor ja mahl

serveerimiseks vahukoort

Talita nii:

Leivaviiludel tuleks lasta kuivada või aja puudusel kuivatada neid praeahjus. Edasi tuleks leivaviilud tunnikeseks vette ligunema panna. Vettinud leib suruda läbi sõela. Saadud mass asetada potti, lisada vett ja kuumutada keemiseni. Lisada suhkur, rosinad, sidrunimahl ja koor. Supil lasta jahtuda, jagada portsjoniteks ja serveerida vahukoore või piimaga.

Tags: ,

Juuretisega rukkileib

Viimasel ajal tundub, et Eestit on vallanud leivaküpsetamise maania. Mäletan, et lugesin kusagilt, et isegi rukkijahu müük on märkmisväärselt kasvanud. Otsustasin, et on aeg leivategu ka ise Juuretisega rukkileibjärele proovida. Sain retsepti ja juuretise meie hea sõbra Jane käest – suur tänu talle! Täna märkasin, et sama retsepti on kasutanud ka Kokkama blogi autor Ragne. Ragne postitusest sai veel teada, et tema on retsepti saanud Annely Maksan’i leivakoolituselt. Nii et suur tänu Ragnele ja Annelyle ka! Sarnaselt Ragnele olin ka seda meelt, et esimene vasikas ikka aia taha läheb ja seega suuri ootusi ei olnud. Tegelikult on asi aga nii, et ei ole selles leivaküpsetamises keerulist midagi, kui asja südamega teha. Üllatasin iseennast – leib kukkus välja väga hea!

 Asi saab alguse juuretisest. Kui seda käepärast ei ole tuleks võtta paar viilu rukkileiba (minu retseptis on soovitatud Hiiumaa leiba), panna need kaussi ja katta peti või keefiriga. Siis jätta juuretis paariks päevaks sooja ruumi käärima. Ja valmis ta ongi! Juuretis säilib külmkapis paar nädalat. Sellisest portsust juuretisest peaks jätkuma suure, kolmekilose leivapätsi küpsetamiseks. Väiksema, keeksivormi suuruse leiva jaoks tuleks võtta veerand sellest kogusest.  Enne leiva küpsetamist tuleks juuretis (või “poeg” nagu Jane ütleb) paar tundi varem külmikust välja võtta. Siis segada see liitri 37C veega ja lisada niipalju rukkijahu, et moodustuks keefirilaadse paksusega kört. Soovi korral võib lisada ka paar supilusikat linnaseekstrakti. Nüüd tuleks körti umbes 12 tundi hoida kaetuna soojas kohas. Sobib näiteks põrandasoojendusega vannitoa põrand. Mina hoidsin kamina peal. Kui nüüd kõik õieti on läinud on 12 tunni pärast (või varem) kördile peale tekkinud kaljavahutaoline kiht. Järgmiseks tuleks kördi sisse segada 6 teelusikat soola ja 2 detsiliitrit suhkrut. Ning siis hakata tasapisi lisama rukkijahu. Siin pole keegi täpset kogust andnud, minul läks umbes 1,7 kilo. Lisaks rukkijahule soovitatakse taignasse segada ka peotäis nisujahu. Mina üritasin alguses tainast potis sõtkuda, aga see oli suht ebameeldiv. Tõstsin taigna jahusele lauale ja sõtkusin seal. Sõtkumiseks peaks arvestama umbes 20 – 25 minutit. Järgmiseks jaotasin taigna kolmeks ja sõtkusin igale osale hulka erinevaid lisandeid – seedrimänni seemeneid, kuivatatud puuvilju, pähkleid… Kõige huvitavamad olid kuivatatud kirsid. Lisada võib pea kõike mis leivaga sobib… liha, praetud sibulat, rosinaid…Kui iga taignaosa oli oma lisandi saanud asetasin need kolme keeksivormi (tegelikult planeerin ma osta kenad savist leivavormid, mida reklaamiti viimases Oma Maitses). Ühe peotäie tainast peaks hoidma ka järgmise juuretise jaoks! Kui tainas kenasti vormis on tuleks see katta rätikuga ja lasta tal soojas kohas veel 3 – 5 tundi kerkida. Ja siis küpsetamise juurde! Mina asetasin ahju põhja ahjuplaadi veega. Väidetavalt aitab niiskus küpsetada pehme leiva. Siis küpsetasin järgmiselt:

–         esimesed 20 minutit 250 kraadi juures

–         järgmised 10 minutit 220 kraadi juures

–         järgmises 10 minutit 200 kraadi juures

–         viimased 40 minutit 180 kraadi juures

 See, kaua leib küpseb sõltub kindlasti suuresti ahjust. Mina võtan järgmine kord 10 minutit viimasest osast maha. Igal juhul olen oma leivaga väga õnnelik! Hüvasti, Leibur!

Tags: ,
Back to top