Eelmisel aastal (2010) kasutasime abikaasaga võimalust osta Aerosvit Airlines’lt üliodavad piletid Taisse.

Puhkusereisi üheks eesmärgiks oli võtta paar kokanduskursust. Hea soovituse sain Siim Telleri blogist, kus ta andis lühikirjelduse Thai Farm Cooking School‘i kohta, mis asub Chiang Mais. Kuigi Chiang Mais on väga palju võimalusi kursuste jaoks, siis otsustasime tänu Siimule ja teistele soovitajatele ikkagi Farm Cooking Schooli kasuks. Proovin sellest koolitusest koos piltide ja tekstiga väikese ülevaate anda.

› Jätka lugemist…

Nii, on aeg laiskuseikked endalt maha raputada ja midagi postitada!

Seda vormi tegin just täna hommikul. Toidule annab eriliselt tugevamaitsekuivatatud  puravike  kasutamine. Ehkki maitseb ilmselt ka hästi ilma nendeta soovitaksin neid võimaluse korral kindlasti lisada!

› Jätka lugemist…

Kuna sõstraaeg on käes pakuksin välja marmelaadiretsepti, mida ise mõned päevad tagasi kasutasin. Eesmärgiks oli saada väga paks, tarretiselaadne moos ja see mul ka õnnestus. Retseptis antud kogustest tuli umbes poolteist liitrit marmelaadi. Kasutasin ka moosipaksendajat kuna soovisin väga paksu moosi, ma arvan, et kui seda käepärast ei ole võib ka niisama teha. Moosisuhkur sisaldab juba ise paksendajat ja punased sõstrad on pektiinirikkad marjad.

› Jätka lugemist…

Me oleme Taaviga viimasel ajal väga laisad blogijad onlnud, ainsaks väikeseks vabanduseks vast see, et käisime vahepeal oma kulinaarseid oskusi täiendamas – Taavi Tais ja mina Marokos. Alljärgnev ongi toit Maroko köögist ehk siis taginede hulgast, millest oleme siin blogis ka varem kirjutanud. Ja arvestades,et ma järjekordse poti koju tarisin siis kirjutame veelgi! Lisan kohe ette, et selles retseptis on kasutatud klassikalist Maroko maitseainesegu nimega ras – el  - hanout, mida Eestis mina suutnud leida ei ole. Tegemist on neljakümne ühest erinevast maitseainest kokkusegatud kombinatsiooniga, mida marokolased ise kohalikuks garam masalaks nimetavad. Ehkki seda jah tõesti kohapeal saada ei ole soovitan seda retsepti siiski proovida, kuna ka ilma selleta tuleb maitsebukett vägagi rikkalik! Nagu tagine puhul ikka saab seda valmistade nii spetsiaalses taginepotis, aga selle puudumisel ajab ka kaanega ahjuvorm asja kenasti ära..

› Jätka lugemist…

Kuna parajasti on käes kukeseente aeg tahaksin täna jagada ühe lihtsa võimaluse nende kasutamiseks. Au retsepti eest ma endale jätta ei saa, aga kahjuks ei mäleta enam täpselt millisest ajakirjast või raamatust ma selle leidsin .

Vaja läheb:

umbes pool kilo kukeseeni

2  väiksemat suvikõrvitsat

1 suurem sibul

paar küüslauguküünt

5 dl kohvikoort

soola ja musta pipart

tilli või muud sobivat maitserohelist

natukene õli või võid

Talita nii:

1. Haki sibul ja küüslauk peeneks, prae madalal kuumusel kõrgema äärega pannil või potis klaasjaks

2. Lisa kukeseened, kui need on liiga suured tee enne suupärasteks tükkideks, prae paar minutit

3. Haki suvikõrvits peenikesteks poolrõngasteks ja lisa pannile

4. Kalla pannile koor ja hauta madalal kuumusel umbes veerand tundi või suvikõrvits on saavutanud soovitud pehmuse

5. Maitsesta soola ja pipraga, sega hulka hakitud till

Ehkki tänane ilm kuidagi grillima ei kutsu jagaksin teiega marinaadi, mida kasutasin lambaliha šašlõkiks. Usun, et sama marinaad sobib hästi ka sealihale.

Vaja läheb:

umbes poolteist kilo lambaliha, soovitavalt koodist või abatükist

pool liitrit gaasiga mineraalvett

2 sibulat

3 küüslauguküünt

1 tšillipipar

näüuotsaga koriandriseemneid

ühe sidruni mahl

meresoola

Talita nii:

1. Lõika lambaliha paarisentimeetristeks kuubikuteks

2. Kalla lihale mineraalvesi ja jäta see kolmeks tunniks seisma

3. Püreeri sibul, küüslauk, tšilipipar, koriandriseemned ja sidrunimahl

4. Kalla lihalt mineraalvesi ja sega liha korralikult marinaadiga. Mudi lihatükke kätega, et marinaad korralikult lihatükkidesse läheks

5. Jäta liha vähemalt kolmeks tunniks (soovitavalt üleöö) külmkappi seisma.

6. Umbes veerand tundi enne grillimist raputa lihale meresoola ja sega (soola lisamine vahetult enne grillimist jätab liha mahlasemaks).

7. Grilli ja naudi!

Mõned nädalad tagasi avastasin ühe huvitava lingi oma Facebooki seinalt. Nimelt oli Delicous Magazine jaganud linki kesknädala toitude retseptidele. No ma ei tea, mis teeb ühest retseptist just kesknädala toidu, kuid see nimetus oli minu jaoks lihtsalt huvitekitav nimetus. Kõigist valikutest otsustasin teha praetud kala, kuid millegipärast tegin ka endale meelepärased muudatused. Lühidalt olid need vähesem oliivõli kasutamine, lõhe asemel forelli kasutamine ning suvikõrvitsat praadisin koos mõne värske tšillikaunaga (sest mulle meeldib teravam toit). Kõrvale sõin ka paar mini-ciabattat.

Lõpuks tuli väga maitsekas, kerge ning kiirelt valmistatav õhtusöök.

› Jätka lugemist…

Mõnda aega tagasi sai poest koju toodud ilus kolmekilone lõhe. Lõhe sai fileeritud ja pool sellest soolatud, supikogust sai supp tehtud ja teise fileepoole otsustasin ajus valmistada. Kuna soovisin midagi veidi teistsugust asusin internetis ringi vaatama ja leidsin kaks väga huvitavat retsepti Nami – nami kodulehelt – nimelt lõhe fetajuustu kreemi all ja lõhe muna – juustu katte all. Kolmas retsept – ahjulõhe  majoneesi – tomatikattega – on juba pikemalt minu repertuaaris olnud. Nami – nami perenaist Pillet sooviks tagantjärgi õnnitleda suurepärase kokaraamatu ilmumise puhul, aga lisaks on minu meelest väga tähelepanuväärne, et Nami – nami leidis eelmisel aastal väga positiivset äramärkimist ka vene kokandusajakirjade lipulaevas – ajakirjas Gastronom!

Retseptide juurde tagasi tulles maitsesid nad kõik suurepäraselt!  Koguseid peaks igaüks arvestama vastavalt oma kalatüki suurusele.

› Jätka lugemist…

Selle postituse alguseks üks pisikene õpetlik lugu sellest, kuidas tuleb poes tähelepanelikult hindasid jälgida. Tulin eelmisel nädalal tagasi Albaaniast ja pidin kodusõidu keskel veetma öö Roomas. Nagu mul ikka kombeks on läksin kohalikku supermarketisse, kus sattusin tõelisse vaimustusse kalaleti ees. Ehkki pood ise oli väike oli selle leti valik meeletu! Eriti panid heldima hinnad – enamus asju olid kõik euro tuuri.. Väga isuäratavad tundusid värsked kalmaarid! Ehkki nende transportimine oli suht ebamugav ja oht, et nad pahaks lähevad päris suur otsustasin siiski 6 tükki ära osta, hind 1.39 tundus liiga hea, et sellist võimalust maha magada. Eriti heldisin, kui nägin kuidas müüja kümme minutit mu kalmaare pesi, puhastas ja pakkis.. Mõtlesin veel, et kuidas see pood sellise tehingu pealt üldse saab kasumit teenida! Hiljem kassatshekki vaadates avastasin, et hind siiski mitte kilo vaid saja grammi kohta ei olnud. Hingan kergendusega, et ei andnud alla kiusatusele ka suuremat sorti kaheksajalg osta!

Kokkuvõtteks sain oma kalmaarid siiski õnnelikult kodumaale transportida ja neist ka väga maitsva roa valmis vaaritada. Õieti isegi kaks, sest kuuest kalmaarist neli valmistasin täidetult, kaks aga lõikasin viiludeks ja friteerisin.

› Jätka lugemist…

  Siin siis veidikene teistmoodi wokiroog, milles kasutasin pardiliha. Mul on siiralt hea meel, et värske part ka Eestis viimasel ajal laialt saadaval on – veel paar aastat tagasi vedasin seda Ungarist kaasa. Laias valikus pardiretsepte (ja mitte ainult!)ning näpunäited pardiliha kasutamiseks pakub muideks Ragne poolt peetud Rannamõisa blogi. Ka vokkimisest ei ole meie blogis palju juttu olnud, aga huvitavat lugemist selle kohta saab lugeda siit – uurimuse eest täname Markot!

› Jätka lugemist…